Mngib dzss nukrat phjamaa tangot
viksel poodiumil laudade ees
Veidi tuikudes poisi kevangus
minust mdud sa fuajees

Sinu kleidil on vsinud luiged,
oled ise kui vsinud luik
Mitmed pilgud sind saadavad muigel,
pahvak naeru on trompetihuik

le la mulle silma veel teed sa,
lemeelik sa pole vaid teest
juues konjakit, htu said veeta,
lhed d veetma konjaki eest

Su sbrannasid kadedus vaevab,
sest sul ikka ja alati veab
Neid sa homme taas lohutad naerdes:
eilse kallima nime ei tea!

Kord ma tantsisin sinuga tvisti,
nagu tantsind on paljudki siin
Sinus mistmatuks ji mulle miski,
mida sinult ei ksinud siis:

kui sind keegi kord tantsima palub
ja sa tunned, et vpatab hing
nii, et magus ja igatsev valu
peval-l saadab piinavalt sind;

ning see igatsus psib ja psib,
sa ei mrkagi htegi teist,
mida vastad sa talle, kui ksib: