Raba on maa, mida künda ei saa
Igal õhtul läed õndsana magama
Mere poolt taas tuleb ründaja
Mis paneb nahka su agana
Tabad kord sa, sinu turbaoaas
Pole loodudki maailma nabana
Pilgust kaob klaas, silmis selguseraas
Asud maid ümber jagama
Seal kus meri kohtub maaga, mõõga mullapinda lööd
Hiljem meenutab sust saaga ainult sinu veretööd
Ning su ausat nime määrib, aga keegi teist ei tea
Kuidas vesi skääris käärib ja lööb laineid üle pea
Veri on tee, kuhu rada ei tee
Aga täht ülal laotuses tähenda
Põhi on see kust tuleme me
Laul kõik ülesse tähenda
Eal üle vee, kui su veri ei kee
Ei vii jõud mis vahemaid vähenda
Poleks kui meest, poleks naist kelle seest
Sünnib see, mis meid lähenda
Maailmast pool on vesi ja sool
Sestap draakoni pea tõstkem täävlile
Suur on soov olla teisel pool
Käised ülesse käärime
Lendab kui nool üle vee pähklikoor
Oma nime ka surres ei määri me
Hoovuste pool ja äikesenool
Oma saatust me väärime
(Me väärime)
Välku lööb ja vihma saja
(Taeva valitseja Thor)
Laevu ranna poole aja
(Merel möirgab meestekoor)
Lauldes et kui põhja läeme
(Lähme parem laulud suul)
Sest me põhjarahvaks jääme
(Kelle rännukirg on suur)