Ei sinuta ma teadnud kuis udust tõuseb päev
kuis langeb täht ja ükski soov ei täitumata jää
ning öö ja küünlavalgus ka seegi tundub uus
meil lõputa näib algus, nii kaunis ja kur

Refr:
Puudutus nii hell ka nukrail hetkedel
vahel palju muuta võib see meid
Ja selle puudutuse eest annaks kõik ja rohkem veel
ja on tunda, meile kuulub vaid see

Kas öelda suudab keegi palju tundeid muudab aeg
kas teada võib, et kunagi on lahkumisepäev
Nüüd ei silmi peida me teineteise eest
su embuses end leida ma ihkan veel ja veel

Refr

Ja kuigi aastaid möödub me teed ei lahku vii
ja hinges see mis lõhub ei jahtu iialgi (jahtu iialgi)

Miks varem ma ei teadnud, et minnes käsikäes
kui mina hetkeks peatun ka sina seisma jääd
Nüüd ei enam peida me tundeid teiste eest
su embuses end leida ma ihkan veel ja veel

Refr

Ja on tunda, meile kuulub (meile kuulub)vaid see