Tudrukune


Taevalael laiutab kollane kuu
Pimedail tanavail vaikselt vilet loon
Norinal magab nii petis kui truu
Minule vaid kuulub imedeoo

Noiutud naivad koik majad ja puud
Kevade lummas ununevad homsed tood

Ma hulgun sargivael, mul pole kulm
Naerdes jooksen taas hommikusse
Armund narri ei morjenda ilm
Oo, mu tudruk

Homsesse paeva, mis tervitab maad,
Tulen ma uleni tudrukusena

Ma hulgun sargivael, mul pole kulm
Naerdes jooksen taas hommikusse
Armund narri ei morjenda ilm
Oo-oo-oo-oo-oooo

Taas koiduvalguses hingab linn
Tahaksin emmata maailma
Miks alles eile sain tundma sind
Ja armastama?

Lindude sahinal saabub paev
Kingin end uleni sinule
Kuuluvad sulle mu jalad ja kaed,
Tudruk, mu tudruk

Ma hulgun sargivael, mul pole kulm
Naerdes jooksen taas hommikusse
Armund narri ei morjenda ilm
Tudruk, mu tudruk

Ma hulgun sargivael, mul pole kulm
Naerdes jooksen taas hommikusse
Armund narri ei morjenda ilm
Tudruk, mu tudruk







Captcha